Tahtsin teid lihtsalt tänada selle eest, et olemas olete!
Eelmise aasta suvel oli meil suur probleem, seltsimehed vapsikud olid otsustanud ehitada pesa räästasse.
Elame Kiisal – majas ja elu muutus põrguks.
Kuna peres on väikesed kaksikud poisid, siis kuidas sa neid vankrisse magama paned?
Rusika suurused isendid pikeerisid territooriumil ja olid vallutanud õue.
Pool suve elasimegi koos vapsikutega, aga sügise poole läks elu põrguks.
Õhtuti välja enam ei julgenud minna, sest vapsikud ründasid hordidena.
Hakkasin internetist abi otsima, ise oma mõttes juba ette kujutades, kuidas kamp skafandrites mehi asub hirmsate agregaatidega pihustama mingit mürki pesasse!!
Aga ei – võta näpust, nii lihtsat lahendust poleks ma iial osanud ette kujutada.
Mulle toodi süstla täis geeli ja seda tuli lihtsalt pesa kõrvale serveerida õhtusöögiks vapsikutele ja järgmiseks päevaks oli õhk puhas.
Uskumatu ja mina marineerisin oma hirmus terve suve!!
OLI vaja lihtsalt harjavart (et hoida distantsi vapsikutega), pisikest värvirulli, et katta laud ja kõik. Ja kuna mul jäi geeli üle, siis andsin ka naabritele, kes said lahti herilaste pesast, kes olid pööningule kaasüürnikeks sisse kolinud.
Soovitan soojalt kõigile, no nii lihtsat lahendust poleks ma uskunud küll leida.
Veel kord tänud.
Parimat soovides, Marika
