Tere!
Eelmise suve juulikuus sai minu Tartus asuva puumaja ühe aknaraami ülemisest äärest vapsikute lennuväli, kust nad siis edasi maja laudise vahele oma pessa pugesid. Kui akna avasin, siis tulid nad ka minu tubast elu uudistama. Kuna ei olnud nendega kooselust eriti vaimustunud, siis hakkasin abi otsima. Leidsin internetist teie firma ja väga põhjalikud tutvustused ini nende pisiloomade endi kui ka nende tõrje kohta. Tundus küll kahtlane, kas hakatakse ühe vapsikupesa pärast Tallinnast Tartusse sõitma, kuid otsustasin ikka nõu küsida. Selgus, et on ka lihtsam lahendus – geelmürgi olemasolul ja ülipõhjaliku juhendamisega varustatuna suudab iga vähegi ettevõtlik inimene selle tõrjetöö ise ära teha. Kui firma poolt saadetud mürk kohale jõudis, riietasin end hernehirmutuseks:) (mesinikuvarustus oleks ilmselt ideaalne, selle puudumisel kombineerisin kaitse ise – (pika käistega jopp, pikad püksid, nahkkindad, kübar pähe, kübara peale võrgust pesukott), pika toki otsa kinnitasin pisikese maalrirulli ja sellega kandsin mürgi vapsikute lennuväljale. Huvitaval kombel meeldis neile mürki mitte puidult, vaid hoopis aknaklaasilt limpsida. Ega mul esialgu sellesse tõrjesse suurt usku polnud, kuid olin tõesti üllatunud, kui tegevus minu akna taga üha vaiksemaks jäi ja lõpuks sootuks lakkas. Saadetud mürgist kulus tõrjeks vaid pool ja kui olin veendunud, et oma kutsumata külalistest täiesti vabanenud olin, siis andsin ülejäänud mürgi sõbrale, kes samuti oma maamajas vapsikutega hädas oli.
Olen teile väga tänulik vapsikumürgi, julgustamise ja ülipõhjaliku instrueerimise eest.
Tervitades Kaja
